Kuidas kujundada häid uneharjumusi?

Beebi magama panemine on üks raskemaid väljakutseid värsketele vanematele. Unevaesed ööd ja tegusad päevad muudavad vanemad unepuudusest zombie’deks. Kuidas mõista beebi une saladusi? Kas unerütmi on võimalik reguleerida?

On beebisid, kes ajavad päeva ja öö sassi. Nad magavad päeval pikalt, kogudes jõudu öiseks lustimiseks. Öösel väsivad vanemad kiirelt ära, kui peavad iga tunni tagant ärkama, samal ajal kui beebi mängib oma jalgadega ja nõuab tähelepanu. See on emale ja isale suur väljakutse, sest meie kehad ei ole loodud öö läbi ärkvel olemiseks.

Beebi harjutamine normaalse ööpäevarütmiga pole aga samuti lihtne. Proovi magada siis, kui beebi magab – päevasel ajal. Ära unusta, et öine ärkvelolemine möödub ajapikku. Kui beebi aju ja närvisüsteem arenevad, muutub ka tema unerütm ja öised unetsüklid pikenevad.

Enamik beebisid kohaneb normaalse ööpäevarütmiga esimesel elukuul. Päeval mängi ja suhtle beebiga rohkem, kuid öösiti toida last rahulikult ja lülita tuled kohe pärast toitmist uuesti välja.

Esimestel elunädalatel võib beebi magada palju, kuid pärast seda vaid 2–4 tundi korraga. Vastsündinud magavad tavaliselt esimesel elunädalal 14–18 tundi ööpäevas ja esimesel elukuul 12–16 tundi ööpäevas.

Beebid on erinevad – mõned magavad kauem, teised vähem. Kahjuks ei tähenda see, kui sinu beebi armastab esimesel elukuul palju magada, et ta jääbki heaks magajaks – umbes 71% emadest kogeb beebi esimestel elukuudel unehäireid.
Beebi kasvades muutub ka tema unerütm.

Samal ajal, kui vastsündinu magab, ei ole ülejäänud perel tarvis sosistada ega vaikselt ringi hiilida. Enamik beebisid magab hästi ka mürarikkas ja valgustatud keskkonnas.

Beebi on sellega harjunud, sest ta on äsja veetnud üheksa kuud emaüsas, mis on kaugel vaiksest – ema südametegevus, välised helid, ema hääl, seedesüsteemi ja teiste organite helid teevad tegelikult üsna palju müra.

Seetõttu magavad mõned beebid ka pärast sündmist väga hästi siis, kui kuulevad mingit taustamüra – ventilaatorit või nõudepesumasinat.

Kui vastsündinu tahab magada, suudab ta uinuda igal ajal. Kasvades muutub beebi ümbritseva maailma suhtes uudishimulikumaks ega uinu enam tingimata igas olukorras – alles nüüd muutub ka uinumiseks vaikse keskkonna pakkumine olulisemaks.

Iga inimene sünnib oma temperamendiga. Nagu mõned täiskasvanud magavad kauem, mõned rahulikumalt, mõned vastupidi, on ka kõik lapsed erinevad. Mitme lapse vanemad märkavad seda erinevust kohe – üks laps võib olla kiire ja kerge uinuja, kes öösiti harva ärkab, teine laps aga rahutu magaja, ja seda olenemata ühesugusest kasvukeskkonnast.

Ometi on sõltumata lapse temperamentist võimalik aidata kaasa heade uneharjumuste kujunemisele, järgides kindlaid une-eelseid rutiine.

Beebile turvalises voodis ei tohiks olla palju lahtiseid esemeid, patju ega pehmeid mänguasju.

Parim algus elule on panna beebi magama selili sirgele kõvemapoolsele madratsile, mis on kaetud kummiäärega linaga.

Padi ei ole vajalik, võrepehmendused samuti mitte. Tekikihid võivad põhjustada ülekuumenemist.

Puhas ja minimalistlik voodi on lapsele turvaline, sest see aitab vältida imiku äkksurma sündroomi.

Beebi und mõjutavad nii sisemised tegurid (temperament, emotsionaalne tundlikkus ja aju areng) kui ka keskkond (värske õhk, toatemperatuur, päevakava ja isegi vanemate meeleolu). Näiteks – kui laps ei ole päeval piisavalt aktiivne, võib õhtul uinumine olla väljakutse. Seetõttu on oluline jälgida mitte ainult une kestust, vaid ka seda, kuidas laps oma ärkveloleku aega veedab.

Ärkveloleku periood ärkamisest uinumiseni on lapse arengu seisukohalt oluline. Lapse kasvades ärkvelolekuaeg aina pikeneb:

Ärkvelolek jaguneb kaheks – aktiivseks ja rahulikuks ajaks.

Aktiivne aeg algab kohe pärast ärkamist ja võib hõlmata vanusele sobivaid tegevusi nagu mäng, roomamine vms. Liiga intensiivsed tegevused võivad beebit kurnata.

Enne järgmist uinumist peaks aga algama rahulik aeg, mis aitab beebil pärast seda uinuda. Rahunemise toetamiseks vähenda valgust, tee vaiksemad tegevused ja eemalda mänguasjad.

Oluline on luua beebile selge päevakava, mis sisaldab lihtsaid rutiinseid tegevusi, mis aitavad beebil aru saada, millal on aeg ärkvel olla ja millal uinuda.

Umbes kolme–nelja kuu vanusena muutuvad beebi unetsüklid lühemaks ja uni hapramaks – sel perioodil on korduvad rutiinsed tegevused päevakavas eriti olulised.

Hommikul ava kardinad, lase valgus tuppa ja tervita beebit. Õhtul sulge kardinad ja ütle head ööd. Lülita sisse öölamp, loe beebile raamatut ette.

Need tegevused aitavad beebil eristada päeva ja ööd ning annavad turvatunde.

Kui beebi unerütm on rutiini järgimisest hoolimata paigast ära, võivad põhjuseks olla parasjagu toimuvad arenguhüpped või muutused ülejäänud perekonna rutiinis.

Oluline on meeles pidada, et lapsi ei ole vaja magama treenida – uni on lapse loomulik vajadus! Vanemate ülesanne on luua keskkond, kus beebi tunneb end turvaliselt ja rahulikult.

Hea unerütmi saavutamine nõuab kannatlikkust ja aega, kuid kui beebi on hästi välja maganud, muutub ka igapäevane elu helgemaks ja mõnusamaks!