Vastsündinu esimene vannitamine

Pärast sünnitusmajast koju jõudmist toimuv esimene vannitamine on vanemate jaoks kindlasti eriline ja meeldejääv sündmus. Edaspidi saab sellest aga igapäevane rituaal ja hügieenitoiming.

Esimene vanniskäik toimub tavaliselt beebi 5.–7. elupäeval, mil nii laps kui ka vanemad on uue koduse keskkonnaga juba harjunud. Mingit keeldu varem vannitamiseks ei ole – isegi, kui nabakönt pole veel ära tulnud. Küll aga on oluline naba pärast vannitamist ettevaatlikult ja hoolikalt kuivatada, et hoida naha tervist.

Beebit soovitatakse esimestel kuudel vannitada mitte rohkem kui kolm korda nädalas, seda eriti esimese kahe kuu jooksul. Kui beebi on juba suurem, võib vannitamine kujuneda ka igapäevaseks rituaaliks – see ei ole vajalik, kuid see on täiesti lubatud, kui laps ja vanemad seda naudivad.

Tavaliselt on laps pärast vanni rahulik ja valmis koostööks, mis teeb vannitamisest ka vanematele toreda ühise rituaali. Kui aga laps on pärast vannitamist rahutu, tasub mõelda, kas vannitamiseks valitud aeg oli ikka sobilik – võib-olla oli lapsel kõht vannitamiseks liiga täis või vastupidi, laps on vannist tulles juba väga näljane.

Enamik beebisid naudib veemõnusid õhtuti ja jääb pärast seda mõnusalt magama, kuid on ka beebisid, kes muutuvad pärast vanni eriti aktiivseks – sel juhul sobib paremini hommikune või päevane vannitamine. Oluline on, et vannitamine ei toimuks kohe pärast sööki ega vahetult enne jalutuskäiku. Vanniaeg tasub valida nii, et see sobiks lapse ja vanemate päevakavaga – iga vanem tunneb oma beebit kõige paremini.

Pärast vanni võta aega, et hügieenitoimingud rahulikult lõpetada. Kuivata õrnalt lapse nahavoldid, kõrvad, kõrvatagused, nägu ja eriti hoolikalt nabapiirkond. Paku lapsele ka oma käte hellasid puudutusi ja silitusi – need teevad vanniskäimisest veelgi mõnusama rituaali, mõjuvad hästi beebi heaolule ja aitavad tal oma keha paremini tunnetada.