Beebi uni

Neljakuuse beebi unekriis

51_4_month_sleep_crisis_1248x702

Mis on uneregressioon?

Uneregressioon on olukord, kus laps, kes on senini hästi maganud, hakkab äkki öösiti sageli ärkama ega suuda uuesti uinuda, jätab uinakud vahele ega suuda õhtuti õigeaegselt uinuda.

Kolme kuu vanuselt magavad beebid umbes 15 tundi päevas, sh lühemad uinakud ja pikemad uneperioodid. Lapse ööpäevane unerütm hakkab muutuma täiskasvanule sarnaseks pärast esimest suurt uneregressiooni, mis toimub tavaliselt umbes 3,5–5-kuusena.

Uneregressioon toob kaasa olulised muutused beebi unerütmis. Sel perioodil magab beebi rahutumalt nii öösel kui ka päeval. Uneregressioon langeb ajaliselt sageli kokku kiire arengu perioodiga ning unehormooni melatoniini sünteesimise algusega. Need muutused mõjutavad beebi võimet rahulikult uinuda ja sügavas unes püsida.

Beebi võib olla rahutum ja nutta, kuid vanemad ei pruugi aru saada, kuidas teda aidata.

Uneregressioon on normaalne arenguetapp

Kaheaastaseks saades võib lapsel olla seljataga mitu uneregressiooni perioodi, kuid neljakuuse beebi uneregressioon on neist üks kõige tähelepanuväärsemaid. Pärast uneregressiooni läbimist hakkab beebi unerütm senisest oluliselt enam meenutama täiskasvanu unerütmi.

Sageli langeb uneregressioon kokku uute liikumisoskuste õppimisega, näiteks keerama õppimise või liikuvamaks muutumisega, mis on beebile uus ja väljakutsuv kogemus.

Neljakuiste beebide unekriis võib avalduda erinevalt, kuid tüüpilised tunnused on:

  • sagedasem öine ärkamine,
  • raskused sügavasse unne jäämisel,
  • lühemad või vahelejäänud uinakud.
Beebi võib muutuda emotsionaalselt tundlikumaks, rahutumaks, näidata rohkem välja pettumust ja nutta sagedamini. Väsimus raskendab omakorda uinumist.

Tavaliselt kestab uneregressioon kaks kuni neli nädalat, kuid beebid on erinevad.

Kuidas seda perioodi kergemini üle elada?

Selle kriitilise perioodi ületamiseks on oluline luua beebile sobiv unekeskkond:

  • pime,
  • hästi ventileeritud,
  • elu- ja mängutubadest jahedam ruum magamiseks.
Keskkonnaga sama oluline on ka hea päevakava ja une-eelsed rutiinid. Kindlad päeva- ja ööune ajad aitavad beebil järk-järgult harjuda ennustatava rütmiga.

Enne magamaminekut vältige liiga aktiivseid ja erutavaid tegevusi. Beebi peaks olema magama minnes väsinud, kuid mitte üleväsinud, sest üleväsimus raskendab uinumist veelgi.

Rutiinsed tegevused on abiks!

Looge oma pere une-eelsed rituaalid ja korrake neid igal õhtul. Näiteks:

  • • vann,
  • • imetamine,
  • • õhuvann,
  • • kallistused,
  • • mähkmete vahetamine,
  • • raamatu lugemine või unelaul.
Niipea, kui paned tähele esimesi märke, et beebi võib olla valmis magama minema, alusta une-eelseid rituaale ja korda sama igal õhtul. See toimib beebile signaalina, et on aeg peatselt uinuda.

Hommikune rütm

Hommikuti on oluline aidata beebi ajul ja kehal aru saada, et päev on ärkvel olemiseks. Kui beebi magab tavalisest kauem, ärata ta pigem üles, et hoida päevane rütm stabiilne.
Nii kujuneb beebil välja sisemine kell, mis aitab tal rutiinsetel aegadel ärgata ja uinuda.

Oma voodis uinumine

Ka beebi oma voodisse magama panemine võib aidata uneregressiooni üle elada.
Pane beebi oma voodisse siis, kui ta on:
  • peaaegu uinunud,
  • kuid endiselt teadlik ümbritsevast.

Kui beebi harjub oma voodis uinumisega, on ta öösel ärgates rahulikum ja suudab suurema tõenäosusega ise uuesti magama jääda.

Kui aga laps jääb näiteks ema süles magama ja pannakse alles seejärel oma voodisse, võib ta ärgates uue koha peale ehmuda või segaduses olla, mis teeb uuesti uinumise raskemaks.

Kimberly-Clark US makes no warranties or representations regarding the completeness or accuracy of the information. This information should be used only as a guide and should not be relied upon as a substitute for professional medical or other health professional advice.