Kuidas mõjutab muusika lapse arengut?

Juba umbes 16. rasedusnädalast kuuleb beebi ema kõhus helisid. Välismaailma helid on küll summutatud, kuid ema hääl ja südamelöögid saadavad teda pidevalt. Need helid on lapsele meloodiaks, mis pakub turvatunnet ja lohutust ka pärast sündi. Ema hääl on lapse esimene muusika! Meloodilised helid on beebi varajases arengus väga olulised, sest loovad aluse tema emotsionaalsele ja tunnetuslikule arengule. Muusika mõjutab tugevalt lapse vaimset ja füüsilist arengut nii enne sündi kui ka pärast seda.

Muusika mõjub vastsündinule sarnaselt nagu enne sündi – selle peamine roll on luua turvaline emotsionaalne foon. Kohanemisperioodil, esimestel elunädalatel, peaks helitaust olema tagasihoidlik, kuid ema lauldud unelaul või rahulik muusika annavad lapsele turvatunde.
Klassikaline muusika, näiteks Mozarti või Beethoveni harmoonilised palad sobivad eriti hästi, sest nende rütm langeb sageli kokku lapse loomuliku südamerütmiga. Seevastu elektrooniline või täiskasvanutele mõeldud tempokas muusika võib olla vastsündinule liiga ergutav.

Lapsele kõige armsamad unelaulud on need, mida laulavad ema või isa ise. Laps tajub vanema häält kui kõige lohutavamat ja armastavamat heli – seega ei ole tähtis, kui hästi vanemad täiskasvanute kriteeriumide järgi laulda oskavad. Oluline on lapse jaoks tuttav hääl ja lähedustunne.

Kui laulmine tundub ebamugav, võib unelaulu ka rahulikult ette lugeda või õrnalt ümiseda. See pakub lapsele rohkem emotsionaalset turvatunnet kui mis iganes lindistatud muusika. Ometi võivad ka lindilt tulevad rahvalaulud või unelaulud olla kasulikud – eriti siis, kui vanem laulab või ümiseb kaasa, luues sooja ja lähedase õhkkonna.

Ärkvelolekuajal võib lapsele lasta elavamat muusikat, mis ergutab tähelepanu ja innustab tegutsema, samas kui rahulikud laulud ja aeglase rütmiga viisid aitavad rahuneda ja uinuda.

Kui laps hakkab ise liikuma ja esimesi tantsusamme tegema, muutub muusika oluliseks liikumise innustajaks. Rütmiline ja meeldiv muusika paneb lapse keha loomulikult kaasa liikuma, arendades tasakaalu, koordinatsiooni ja lihastoonust. Pole vaja õpetada konkreetseid tantsusamme – lapse keha reageerib rütmile loomulikult ning vanemaid üllatab sageli, kui osavalt laps muusikaga kaasa liigub. Need on rõõmsad ja ühendavad hetked!
Muusika arendab ka peenmotoorikat, kui lapsele antakse mängimiseks kätte lihtsaid pille nagu kõristid, kellukesed, trummid või puupulgad. Need aitavad arendada sõrmede osavust, koordinatsiooni ja muidugi ka luua esmast arusaama helide loomisest.
Juba kaheaastased lapsed suudavad jätta meelde laulutekste. Neid ei pea lapsele otseselt õpetama – piisab, kui nad kuulevad laulu tihti ja proovivad kaasa laulda. Nii arendab muusikaline mälu ja kõneoskus.

Muusika soodustab lapse loovust ja kujutlusvõimet. See kutsub esile emotsioone ja loob pildikesi lapse fantaasiamaailma. Mida vanem laps, seda detailsemad ja värvikamad on tema kujutluspildid. 5–6-aastased lapsed oskavad sageli juba oma lemmiklaulu põhjal pilte joonistada.

Muusika mängib tähtsat rolli ka lapse esteetilise maitse kujunemisel. Kuigi lapsele võib tutvustada väga erinevat muusikat, on eriti kasulik pakkuda lapsele kuulamiseks ka klassikalist muusikat, sest see arendab muusikalist kuulmist ja maitset. Klassikaline muusika ei ole lastele liiga keeruline – vastupidi, see on universaalne ja sobib igas vanuses kuulajale!

Kui muusika on lapse arengus igapäevane kaaslane, annab see talle võimaluse kogeda maailma ilu, mõista rütmi ja harmooniat, väljendada emotsioone ning arendada oskusi, mis on kasulikud terveks eluks. Isegi, kui lapsest ei saa muusikut, jääb muusika talle toeks ja rõõmuallikaks.