Müüdid imetamise kohta – mis on tõsi ja mis mitte?

Imetamise teemal liigub rohkelt müüte, mida kinnitavad nii sõbrannade kui ka vanaemade lood ja kogemused. Paljud emad loobuvad imetamisest ennatlikult, kartes näiteks, et see rikub rindade välimust, kahjustab beebi hambaid või tekitab muid muresid. Vaatame otsa levinumatele väidetele – ja lükkame mõned neist ümber.

Rinna suurus ei määra piima hulka. Piima tootmine sõltub imemisest – mida sagedamini beebi rinnale saab, seda rohkem piima tekib. Oluline pole mitte rinna suurus, vaid see, kui hästi on arenenud piimanäärmed ning kuidas töötab ema hormonaalsüsteem.

Kõige paremini toetab piimatootlust see, kui beebi toidukorrad on sagedased ja väiksemad, mitte harvad ja suured – seega võid lapse rinnale panna nii tihti, kui ta iganes soovib, pakkudes vajadusel mõlemat rinda.

Mõned tulevased emad muretsevad, et nende nibud pole piisavalt väljaulatuvad või on isegi sissepoole. Tegelikult haarab beebi imedes lisaks nibuotsale ka suure osa nibuümbrusest, mistõttu nibu kuju ei mängi imetamisel määravat rolli.

Ka sissepoole hoidev nibu vormub imetamise ajal beebi enda imemisliigutuste abil väljapoole. Samuti ei ole vaja nibusid enne sünnitust kuidagi „ette valmistada“ – nibude venitamine ei anna püsivat tulemust.

Arvamus, et imetamine peabki valus olema, põhineb pigem teiste kogemustel ja uskumustel. Tõsi, imetamise alguses võid tunda kerget ebamugavust, sest rinnad alles harjuvad beebi imemisvõttega, kuid pidev ja jätkuv valu pole normaalne.

Kui imetamine teeb kogu aeg haiget, tasub kindlasti pöörduda imetamisnõustaja poole – põhjus võib peituda nii vales imemisvõttes kui ka näiteks lühikeses keelekidas. Mõlemal juhul on lahendused olemas.

See küsimus kerkib eriti suvebeebide emadel. Kui laps on ainult rinnapiimatoidul, ei ole vaja talle vett juurde anda – ka palava ilmaga mitte. Rinnapiim katab kogu lapse vedelikuvajaduse kuni 6. elukuuni.

Soovitus vett lisaks anda pärineb ajast, mil paljud lapsed said rinnapiima asemel piimasegu – sellisel juhul võib kuuma ilmaga tõesti olla vajalik vett juurde anda. Rinnapiimaga toidetakse beebit nõudmisel, see on talle nii joogiks kui ka toiduks, mistõttu vett pole vaja anda – pealegi võib see ärritada beebi tundlikku seedesüsteemi.

Toidud, mida ema sööb, mõjutavad tõesti rinnapiima maitset, aga see ei tähenda, et erinevate maitsetega rinnapiima ei peaks beebile andma. Vastupidi – see aitab lapsel erinevate maitsetega harjuda juba varakult.

Seega pole vaja piirduda ainult „neutraalsete“ toitudega – ema võib süüa ka veidi vürtsikamaid roogi, küüslauku, sibulat jms.

Ranget dieeti pole vaja! Oluline on, et ema toidulaud oleks täisväärtuslik ja mitmekesine. Isegi kui ema on näljas, säilitab rinnapiim mõneks ajaks oma täisväärtusliku koostuse ja omadused, sest keha kasutab selleks ära ema enda energiavarusid.

Seega sööb ema eelkõige enda jaoks. Kui sulle tundub, et beebi reageerib teatud toitudele, siis võid oma menüüd korrigeerida, aga päris vee ja tatra peale – nagu vahel naljaga pooleks räägitakse – pole tarvis jääda.

Vett tasub juua 1,5–2 liitrit päevas, aga mitte korraga üleliia – pigem regulaarselt päeva jooksul. Joomine on oluline, sest vedelikupuuduse korral hakkab keha vedelikku, sealhulgas ka rinnapiima, kinni hoidma.

Palavik, viirus, kõhugripp – haigustekitajad jõuavad niikuinii rinnapiima kaudu ja muudel viisidel lapseni juba haiguse peiteajal, sageli enne, kui emal endal sümptomid tekivad.

Kui sel ajal rinnaga toitmine katkestada, jääb laps haigusohtlikul ajal ilma rinnapiimas olevatest kaitsva toimega ainetest ja peab haigustekitajatega ise hakkama saama. Seetõttu soovitatakse ka haiguse korral jätkata imetamist. Vajadusel konsulteeri perearstiga – imetavale emale sobivaid ravimeid on olemas.

See, et palav ilm „põletab piima ära“, on müüt. Küll aga võib piimatootmist tõepoolest mõjutada tugev stress, sest stressihormoonid vähendavad rinnapiima hulka.

Koos magamine ja süles kandmine on iga pere isiklik valik – keelatud need kindlasti ei ole. Peaasi on turvalisus. Laps on sündides harjunud oma ema vahetu lähedusega. Kõik vanemad otsustavad ise, millal ja kuidas on laps valmis sammhaaval iseseisvuma.

Rinna imemine vabastab beebi kehas rahustavaid hormoone, mis aitavad tal uinuda – see on loomulik ja turvaline. Kui ema on eemal, leiab beebi rahunemiseks ja uinumiseks mõne muu turvalise rutiini, näiteks isa lohutava hääle ja süle.

Kui ema plaanib eemal olla, võib piima ette pumbata – nii saab isa last edukalt ka pudelist rinnapiimaga toita.

Suurimad muutused rindade kujus toimuvad juba raseduse ajal, kui piimanäärmed imetamiseks valmistudes arenevad. Seega imetamisest hoidumine rindade kuju hoida ei aita.

Kui imetamisest loobutakse järk-järgult, asendub piimanäärmekude taas rasvkoega ning rind taastub oma varasema kuju ja suuna. Ka geneetika mängib rolli, ent on täheldatud, et pikaajaline imetamine võib rindade rasedusjärgset kuju isegi parandada.

Esimesed hambad võivad tulla juba neljakuuselt, kuid need ei takista imemist. Samuti on väär väide, et rinnapiim rikub beebi hambaid – tegelikult mõjub imetamine suu ja hammaste arengule soodsalt, erinevalt piimasegudest.