Kuidas kujuneb beebi unerütm?
See, kuidas beebi vastsündinuna magab, ei määra ära seda, kui hästi või halvasti ta tulevikus magama hakkab. Sündimisest taastumine, eluga väljaspool emaüsa kohanemine, söömine, seedimine ja isegi hingamine võtavad vastsündinult esialgu tohutult energiat.
Kuigi eksperdid annavad umbkaudse ettekujutuse sellest, kui kaua peaks keskmine beebi magama, on see vaid teooria mitte garantii. Pole mõtet võrrelda oma last ideaaliga.
Mida oodata ja mida pidada normaalseks?
Absoluutset standardit, kui kaua peaks teatud vanuses laps magama, ei ole. Üldiselt – mida noorem laps, seda kauem ta magab.
- • Vastsündinud: 9–18 tundi ööpäevas
- • 3–6 kuu vanused beebid: 15–16 tundi
- • 6–12 kuu vanused beebid: 13–14 tundi
- • 1–2-aastased lapsed: 12–14 tundi
- • 2–5-aastased lapsed: 12–13 tundi
Esimese elukuu jooksul on enamik beebisid üsna rahulikud – nad ärkavad, söövad ja jäävad peaaegu kohe uuesti magama. Alates teisest elukuust hakkavad nad sagedamini ärkama ja mitu korda päevas ka nutma.
Umbes kolmandaks elukuuks kujuneb beebil välja päevane ja öine regulaarne söömisrütm. Beebid vajavad regulaarselt piima ka öösiti, sest nad ei suuda korraga suurt kogust toitu seedida. Samuti ei erista vastsündinud veel päeva ja ööd. Alles umbes kuue kuu vanusena hakkavad beebid öösel pikemalt ja päeval lühemalt magama. Siiski ärkavad pooleaastase lapse vanemad veel öösiti beebi toitmiseks vähemalt korra – see on täiesti normaalne. Aja jooksul hakkab beebi öösel järjest kauem järjest magama.
Kuigi me ei mõista siiani täielikult kõiki unega seotud protsesse, teame me kindlalt, et uni on lapse arengus väga oluline. Lapsed veedavad palju aega REM-unefaasis, kus nad teevad hääli ja liigutavad end. Suchine aktiivne liikumine une ajal on beebidel täiesti normaalne.
Kuidas kujunevad välja beebi uneharjumused?
Uinumine on loomulik protsess. Päeva jooksul kulutatud energia väsitab keha ja uni aitab sellest taastuda. Une ajal toodab beebi organism aktiivselt kasvuhormoone, talletab energiat ja kinnistab mälestusi, mis kõik on arengu seisukohalt hädavajalik.
Tavaliselt on vanematel üsna lihtne aru saada, millal beebi on väsinud ja tahab magada. Mida paremini vanemad lapse unevajaduse märke tunnevad ja neile reageerivad, seda vähem esineb uneprobleeme. Üleväsimus viib nutu ja pika rahustamisprotsessini, mis kurnab nii last kui ka vanemaid. Ole tähelepanelik ja õpi oma last tundma – aita tal magama jääda juba esimeste unisuse märkide peale.
Väikesed lapsed jäävad sageli magama söögi ajal või vanemate süles. Naudi neid erilisi hetki ja ära muretse liigselt tuleviku pärast – lapse kasvades muutuvad harjumused nagunii.
Regulaarsed, etteaimatavad ja järjepidevad une-eelsed rituaalid aitavad lapsel kujundada turvalisi harjumusi ja mustreid, mis annavad talle kindlustunde, et ta on hoitud ja armastatud.
Mõned eksperdid leiavad, et unerütm on osaliselt geneetiliselt määratud – kui vanemad vajavad vähe und, võib sama ilmneda ka lastel. Kuigi DNA d muuta ei saa, saab lapsele luua soodsad tingimused, et ta magaks hästi.
Beebid magavad tavaliselt paremini pimedas ja hästi õhutatud toas. Päevavalgus pärsib melatoniini tootmist ajus, mis aitab kaasa ööpäevarütmi kujunemisele.
Mõned vanemad kasutavad une-eelse rituaalina kindla muusika mängimist või laulavad unelaulu – see annab lapsele märku, et on uneaeg. Ka kerge valge müra võib aidata last häirivate helide suhtes vähem tundlikuks muuta ja kergemini uinuda.
Lapsele võib alati ja vanusest olenemata ka ette lugeda – see aitab lapsel uinuda, vanemate hääl pakub turvatunnet ja lapsele lugemine toetab tema vaimset arengut.
Kuidas soodustada häid uniharjumusi?
- Oluline on mõista ja aktsepteerida, et lapsel on oma ettekujutus sellest, kui palju und ta vajab – see ei pruugi kattuda vanemate omaga.
- Vanemate roll on luua puhas, turvaline ja unesõbralik keskkond ning lasta lapsel magada siis, kui ta seda vajab. Lapse ülesanne on ise uinuda ja magada piisavalt kaua, et jõudu ja energiat koguda.
- Beebil peaks olema oma voodi ja ta peaks alati seal magama. Praktikas jäävad lapsed siiski sageli magama ka vanemate voodis, elutoas, vankris või mujal.
- Enne lapse magama panemist tasub korrata alati samu rituaale, et laps õpiks aru saama, milliste tegevuste järel toimub magamajäämine. Järjepidevus ja rutiin annavad lapsele turvatunde.
- Öise toitmise ajal püüa mitte last häirida, et ta saaks pärast sööki hõlpsasti uuesti magama jääda. Magamistoas peaks seega olema olemas pehme ja hämar valgustus.
- Päevane uni on lapse normaalse arengu seisukohalt hädavajalik. On leitud, et lapsed, kes magavad päeval hästi, magavad ka öösel paremini.
- Õhtuti tuleks vältida liigset aktiivsust. Soe vann, pehmed uneriided, õhtune ettelugemine ja rahulik toitmine aitavad last ööuneks ettevalmistada.
- Püüdke vältida liiga pikkasid päevaseid uinakuid. Tavaliselt piisab vastsündinule 3–4 pärastlõunasest unetunnist.
- Pea meeles: beebi ei ole sina. Tal on oma isiksus ja iseloom, mis mõjutavad tugevalt tema harjumusi. Mõnikord magab ta hästi, mõnikord mitte. Kohandu olukorraga. Muuda seda, mida saad, aga ära püüa suruda lapse unerežiimi liiga jäika raamistikku.
Allikad:
Barker, R. Baby Love. Sydney: Macmillan, 2007.
Murkoff, H. & Mazel, S. What to Expect the First Year. Sydney: Harper Collins, 2003.
