Kui rõõm lapse sünnist asendub masendusega. Kuidas sünnitusjärgset depressiooni ära tunda?
Ajutine kurvameelsus on sünnitusjärgsel nädalal sage, kuid sünnitusjärgne depressioon on midagi enamat. See on pikalt kestev sügav kurvameelsus ja ärevus, mis mõjutab nii ema emotsionaalset heaolu kui ka tema suhet beebi ja ülejäänud perega. Mõni ema ei tunne depressiooni tõttu oma lapsega sidet või kogeb vastakaid tundeid – ta armastab oma last, kuid samas tundub beebi eest hoolitsemine väljakannatamatult raske. Rasketel juhtudel ei suuda ema isegi beebi eest hoolitsemiseks voodist tõusta.
Mis põhjustab sünnitusjärgset depressiooni?
Sünnitusjärgset depressiooni diagnoositakse kuni beebi esimese eluaastani, kuid üha enam räägitakse ka perinataalsest depressioonist, mis võib alata juba raseduse ajal ja jätkuda pärast sünnitust. Riski suurendavad unevõlg, kurnatus ja hormonaalsed kõikumised, mis mõjutavad emotsionaalset tasakaalu.
Vanasti said värsked emad automaatselt kogukonna abi – küla naised toetasid, aitasid teiste laste ja majapidamisega. Tänapäeval jäävad emad oma emotsioonide ja olmekoormaga sageli üksi, mis muudab olukorra veel raskemaks.
Millised on sünnitusjärgse depressiooni sümptomid?
Sümptomid võivad olla erinevad, kuid sagedasemad on:- püsiv kurbus,
- huvi kadumine igapäevaelu vastu,
- liigne väsimus,
- ärrituvus ja ärevus,
- emotsionaalne eemaldumine beebist,
- süü- või väärtusetuse tunne,
- une- ja isuhäired.
“Võta end kokku” ei ole sobiv lahendus!
Sünnitusjärgseid raskuseid kogevatele emadele öeldakse tihti “mõtle positiivselt” või “sa pead lihtsalt pingutama”. See aga ainult süvendab tunnet, et ta ei saa selle uue eluga hakkama ja tema emotsioonid on ebaolulised.
Tihti ei teki sünnitusjärgne depressioon ootamatult – see võib olla seotud varasemate läbipõlemise episoodide või raskete eluperioodidega. Ema keha ja meel läbivad emaduseks valmistudes tohutu koormuse ning kui toetust napib, kasvab depressioonirisk märgatavalt.
Millal otsida abi?
- mõtted oma elu lõpetamisest,
- soovimatus lapse eest hoolitseda,
- fantaasiad lapsele haiget tegemisest,
Paraku on maailmas ka juhtumeid, kus abita jäänud sügavas depressioonis ema on sooritanud enesetapu, püüdes lapse kaasa võtta, uskudes, et see päästab lapse kannatustest.
Kui keegi väljendab selliseid mõtteid, on olukord alati tõsine ja ta vajab kiiresti abi – lisaks kiirele psühhiaatri külastamisele ka emotsionaalset ja praktilist tuge lapse eest hoolitsemisel.
Kuidas aidata ema, kes kogeb sünnitusjärgset depressiooni?
-
1. Toetus ja kohalolu.
Depressioonis ema ei tohi jääda üksi. Regulaarne suhtlus, külaskäigud ja kohtumised teiste värskete emadega võivad pakkuda väga olulist emotsionaalset tuge. -
2. Praktiline abi.
Paku, et hoiad beebit, et ema saaks puhata või arsti juurde minna. -
3. Ravi toetamine.
Kui ema vajab ravi või teraapiat, aita tal seda saada – olgu lapsehoiu või emotsionaalse toetuse kaudu. -
4. Teadlikkuse tõstmine.
Depressioon on haigus, mitte valik, suhtumise küsimus või nõrkuse märk. Mida rohkem me sellest räägime, seda tõhusamalt saame aidata inimesi, kes seda haigust põevad.
Sünnitusjärgne depressioon ei kao iseenesest. See vajab ravi ja seda põdev naine vajab hoolt, mõistmist ja tuge. Olgem tähelepanelikud – hoolitseme selle eest, et ükski ema ei jääks sünnitusjärgsel perioodil üksi.
