Kas imetav ema peab oma toitumist piirama?

Imetavale emale sobiva toitumise kohta liigub mitmesuguseid müüte. Kas imetav ema peaks tõesti teatud toiduaineid oma menüüst välja jätma?

Eksperdid kinnitavad, et imetamine ei tähenda millestki loobumist. Üldjuhul võib ema süüa samu toite, mida on seni söönud – oluline on vaid, et toitumine oleks tasakaalustatud ning sisaldaks piisavalt süsivesikuid, rasvu ja valke. Ka vedelikutarbimine ei tohi ununeda, sest rinnaga toitmine suurendab päevast vedelikuvajadust. Hea, kui joogipudel on alati käepärast.

Imetamine suurendab ema päevast energiavajadust umbes 300–500 kilokalori võrra, mistõttu aitab see kaasa raseduseelse kaalu taastumisele.

Rinnapiim sisaldab rasvlahustuvaid vitamiine A, D, E ja K ning vesilahustuvaid B- ja C-vitamiine. Ema annab neid vitamiine rinnapiimaga oma varudest edasi ka lapsele, mistõttu on oluline, et ema ise saaks samuti toidust kõiki vajalikke vitamiine. Sageli tuleb aga siiski kasuks ka spetsiaalselt imetamise ajaks mõeldud vitamiinide tarvitamine, sest need sisaldavad ka joodi.

Kui imetava ema toidulaual on vähe vitamiine ja mikroelemente, võib see põhjustada näiteks väsimust või nõrkustunnet – sagedamini annab endast selliselt märku rauapuudus. Samuti võib nõrgeneda ema immuunsus ja ta haigestub kergemini. Ka siin on kasuks C- ja D-vitamiini lisaks võtmisest.

Sageli märkavad naised ka seda, et peale sünnitust hakkavad juuksed rohkem välja langema. Selle põhjuseks võivad olla nii vitamiinipuudus kui ka hormonaalsed muutused: raseduse ajal langeb juukseid vähem välja, kuid pärast sünnitust hormonaalne tasakaal taastub ning juuksed hakkavad taas välja langema tavapärases rütmis. Muretsemiseks pole põhjust – juuksed kasvavad tagasi.

Sage müüt, mis võib ema tervist kahjustada, on arvamus, et naine peab kiiresti taas raseduseelsesse vormi saama. Kui imetav ema piirab liigselt oma toitumist või alustab dieediga, võib see mõjutada nii rinnapiima hulka kui ka kvaliteeti. Seetõttu peaks värske ema toitumine olema tasakaalustatud ja tervislik.

On toiduaineid, mis võivad mõjutada nii ema kui ka beebi seedimist ja tekitada gaase. Esimestel kuudel tasub olla ettevaatlik kapsa, kaunviljade, küüslaugu, sibula ja väga vürtsikate toitudega – need võivad põhjustada beebil gaase või koolikuid.

Paljud emad tunnistavad, et peale sünnitust tekib tugev magusaisu – käsi sirutub tihti küpsise või šokolaadi järele. Enamasti viitab see lihtsalt täiendavale energiavajadusele. Šokolaad on kiire energiaallikas, kuid see tekitab kunstlikku heaolutunnet ja kui sellega liialdada, harjub keha ära ega tekita enam heaolutunnet loomulikul teel. Seetõttu soovitatakse magusa söömist piirata. Lisaks käitub suhkur kehas nagu pärm ja võib põhjustada puhitust.

Magusaisu aitab vähendada näiteks kuivatatud puuviljade söömine – need on magusad, kuid ilma lisatud suhkruta ja sisaldavad ka kasulikke aineid.

Kui sa imetad, on väga oluline juua piisavalt – vähemalt 2 liitrit vedelikku päevas. Heaks valikuks on supid, mis annavad korraga nii vedelikku kui ka täiskõhutunde, on toitvad, kerged ega koorma seedimist.

Kas toiduallergiad on tänapäeva imikutel tõesti nii levinud? Toitumisnõustajate sõnul ilmnevad allergiad enim 4–6 kuu vanuselt ja neid esineb vaid umbes 10% juhtudest. Sagedamini on tegu hoopis teatud toidu talumatusega, mis kaob 50% lastest esimese eluaasta jooksul ning 90% lastest viiendaks eluaastaks.

Kui emale tundub, et beebil tõesti tekib reaktsioon just mõne ema söödava toiduaine suhtes, siis aitab “süüdlase” üles leida toidupäeviku pidamine.