Märguanded, et sünnitus on lähedal
Raseduse lõppjärgus annab naise keha mitmel viisil märku, et sünnitus ei ole enam kaugel. Need märguanded näitavad, et keha valmistub sünnituseks, ning aitavad nii perel kui ka meditsiinitöötajatel aru saada, millal sünnitus alata võib.
Beebi võtab sisse sünnituseks sobiva asendi
Sündimiseks valmistudes pöörab beebi end pea alaspidi asendisse ja laskub madalamale vaagnasse. Tavaliselt juhtub see umbes neli nädalat enne sünnitust, kuigi kindlat reeglit ei ole. Kui beebi vaagnasse laskub, võib ema tunda kergendust – surve kopsudele väheneb ja hingamine muutub vabamaks. Kõht näib „alla vajuvat“. Samas suureneb surve vaagnale ja põiele, mis tähendab sagedasemat tualetikülastust.
Krambid ja seljavalu
Sünnituse eel sagenevad valud ja krambisarnased tunded alaseljas ja vaagnapiirkonnas. See on märk sellest, et lihased ja liigesed valmistuvad sünnituseks. Kuigi selja- ja vaagnavalud võivad olla enam kui ebamugavad, on see loomulik osa keha ettevalmistustööst suureks hetkeks.
Kohmakus ja ebamugavus vaagnas
Sünnituse lähenedes toodab ema keha aktiivselt hormoone, mis muudavad naise lihased, liigesed ja sidemed pehmemaks ja lõdvemaks. See aitab sünnitusele kaasa, et laps saaks paindlikult läbi sünnitusteede liikuda, kuid samas võib see tekitada tunde, nagu kaotaksid oma keha üle kontrolli. Kui tunned end kohmakana, siis meenuta endale – su keha teeb seda, mis on edukaks sünnitamiseks vajalik!
Kõhulahtisus
Soolestik töötab enne sünnitust tavapärasest aktiivsemalt, et keha saaks sünnituse ajal keskenduda ainult sünnitamisele. Joo kindlasti piisavalt vett, et vältida vedelikupuudust.
Kaalumuutused
Vahetult enne sünnitust võib kaalutõus peatuda või kaal veidi langeda, sest kuigi beebi kasv jätkub, jääb lootevett vähemaks. See on normaalne – laps saab jätkuvalt kõik vajalikud toitained kätte!
Väsimus või energiapuhang
Paljud naised tunnevad sünnituse eel erakordset väsimust, kuid ei saa enam hästi magada – uni muutub pinnapealseks, unenäod liiga elavaks, voodi ebamugavaks. Tee tihti uinakuid, et end sünnituseks välja puhata.
Mõned naised kogevad vastupidist – tohutut energiapuhangut ja tungi kodu korrastada või ümber sättida. Selline „pesapunumine“ on loomulik instinkt kodu uue pereliikme saabumiseks ette valmistada!
Libatuhud ehk Braxton-Hicksi kokkutõmbed
Ka emakas harjutab sünnituseks. Mida lähemale õige aeg jõuab, seda tugevamaks ja tihedamaks libatuhud ehk harjutavad emakakokkutõmbed muutuvad. Erinevalt sünnituse algusele viitavatest päristuhudest on libatuhud ebaregulaarsed ja mööduvad iseenesest – sageli pärast sooja dušši või puhkust. Päristuhud aga ei möödu, vaid muutuvad järjest tugevamaks, regulaarsemaks ja pikemaks.
Millal minna sünnitusmajja?
Sünnituse algusest annavad tavaliselt märku kas regulaarsete tuhude algus või lootevete puhkemine.
Kui sünnitus algab tuhudega, tasub enne haiglasse suundumist oodata, kuni need on regulaarsed:
- iga 5–7 minuti järel,
- kestusega 20–40 sekundit,
- ja nii vähemalt tund aega järjest.
- kui looteveed on heledad ja läbipaistvad, võid oodata kodus tuhude algust;
- kui veed on rohekashallid või verised, tuleb kohe võtta ühendust arsti või ämmaemandaga ja suunduda sünnitusmajja.
Limakorgi eemaldumine
Raseduse ajal kaitseb emakakaela limakork. Kui emakakael pehmeneb, et alustada avanemist, võib limakork väljuda. See võib juhtuda päevi või nädalaid enne sünnitust või ka sünnituse ajal. Limakorgis võib olla pisut roosakat või pruuni verd, mis on täiesti normaalne.
Pea meeles – iga naise sünnituskogemus on ainulaadne. Kui sul tekib küsimusi või muresid, pöördu kindlasti oma arsti või ämmaemanda poole. Usalda oma keha ja selle märguandeid. Oled valmis oma beebit vastu võtma!
